Clotaire ilmub kooli, prillid ninal. Ühtäkki saab temast hea õpilane ja see ei meeldi ei Agnanile ega ka Clotaire'i sõpradele. Sõbrad peavad plaani, kuidas Clotaire'ist jälle laiskvorst saaks...

Kevadises Kadriorus laulavad ja mängivad ETV lasteansambli lapsed Taimi Terasmaa juhatusel. Laulud kirjutas Ellen Niidu tekstidele Arne Oit. Režissöör Tiiu Vahi.

Ottol ja Vanessal tuleb suurepärane mõte püüda kinni kuldkala, kes täidaks kõik nende soovid. Mõeldud tehtud! Lapsed asuvad usinasti kuldkala püüdma, kuid miskipärast ei näkka kohe üldse. Õnneks teab naabrimees Hannes kalapüügist peaaegu kõike ja on lahkesti nõus oma teadmisi lastega jagama.

Värvidenädala lõpetuseks mängime Ellen Niidu lugu "Suur maalritöö"!

Film tutvustab Kadrioru lossi- ja pargiansamblit, annab ülevaate ajaloost ning toimunud muudatustest. Kunstimuuseumi varamus on teejuhiks Inge Teder. Ajastumuusikat ansamblilt "Hortus Musicus". Autor Vallo Kepp.

Otsige meid sõprade ja vaenlaste seast, maa alt ning maa pealt. Me oleme kõikjal, kus midagi juhtub ja kindlasti oleme sinu telekas. Saada oma uudis meile ja homme räägivad sellest kõik - ringvaade@err.ee, tel 517 1712.

Clarki ja Chloe'i lapsepõlvesõber Pete Ross tuleb tagasi Smallville'i ja omandab kogemata supervõimed. Lex saab Pete'i salavõimetest teada ja asub teda šantažeerima. Pete otsustab Lexi tappa.

Muumimamma sünnipäevani on jäänud vaid mõni päev. Muumipapa on ametis kingituse valmistamisega, kuid mida ta ka ette ei võtaks, kõik äpardub ta käes. Olukorra parandab Nuuskmõmmiku hea idee.

Mari Viik on lastetuppa meisterdama kutsunud väikese Loviise Võigemasti ja Mats Jaak Martsiku.

Nicolas' isa laenab poistele oma jalgpallikarika, et nad saaks korralikult võistu mängida. Juba esimese löögiga lendab pall puu otsa ja poistel on tükk tegemist, et palli ning Nicolas'd puu otsast alla saada. Nicolas jõuab lõpuks koju ilma palli ja karikata, sest need on hoopis kaupmees Escarbille'i käes...

Kodu. Ema. Poeg. Lugu on nii, et emale jääb oma poeg alati kalliks, keda koju oodata. Ja ürgandeline kunstnik jääb igal ajal kunstnikuks, keda omaks pidada. Lavastus põhineb Juhan Smuuli tekstidel ja salvestati 2007. aasta suvel Muhu Muuseumis. Lavastaja Garmen Tabor. Osades Anu Lamp ja Argo Aadli Tallinna Linnateatrist, tšellol Kaido Kelder, akordionil Tiit Kalluste. Režissöör Gerda Kordemets.

Dokumentaaljutustus kahest ärkamisaegsest Eesti naisest. Lilli Suburgi ja Elise Rosalie Auni elutee ja loomingu toovad meieni Mari Urbsoo, Iivi Lepik ja Tõnu Mikiver. Režissöör Jaan Pihlak.

Zooloog Mark Carwardine ja näitleja Stephen Fry jätkavad oma reisi Aafrikas. Nad loodavad näha kodusõjast räsitud Kongo Demokraatlikus Vabariigis väga haruldast põhjapoolset laimokk-ninasarvikut. Teel läbi Uganda külastavad nad Ngamba saarel asuvat päästekeskust, kus tegeldakse orvuks jäänud šimpansibeebide ettevalmistamisega eluks vabas looduses, ja kohtuvad Bwindi läbitungimatus metsas gorilladega. Kuna selgub, et põhjapoolne laimokk-ninasarvik on looduses peaaegu välja surnud, saab nüüd teravmokk-ninasarvikust kõige ohustatum ninasarvikuliik maailmas, keda tuleb päästa tema sugulase saatusest.

Igal aastal tekib kogu maailma tuumajaamades tohutult radioaktiivseid jäätmeid, mis ajutiselt ladustatakse. Kuid need kätkevad endas katastroofide ohtu. Soomes raiutakse kaljusse esimest alalist tuumajäätmete hoiukohta. Suur maa-aluste käikude süsteem peab vastu pidama 100 000 aastat, sest nii kaua on tuumajäätmed ohtlikud. Kui hoiukoht täis saab, suletakse see igaveseks. Vähemalt nii me loodame. Aga kuidas seda tagada? Kuidas hoiatada järeltulevaid põlvesid, et me jätsime endast maha tapvad jäätmed? Mis siis, kui nad arvavad, et on leidnud meie aja püramiidid, müstilised matmispaigad, peidetud aarde? Millistest keeltest ja märkidest nad aru saaksid? Ja kui saavadki aru, kas nad siis täidavad meie instruktsioone?

11. mail 1974. aastal esines Mati Talviku juhitud \"Laupäevaõhtus\" esimest korda avalikkusele tolleaegset olustikku arvestades provokatiivse nimega ansambel \"Apelsin\". 35 aastat hiljem tuleb Vahur Kersnal, stuudiopublikul ja saate vaatajatel tunnistada, et veerevale apelsinile ei kasva sammal.